Mu ümber oli pime. Seisin suure põllu servas, millel olid vaevumärgatavad mustad mügerikud, justkui mutimulla hunnikud. Silmitsesin neid mügerikke ja märkasin ähmast valgust, mis ilmus minupoolsest servast. Valguse toimel ärkasid need mügerikud justkui ellu. Nad hakkasid kasvama, tõusid ikka ülespoole, ikka kõrgemale, kuni sirutasid oma pead välja ja muutusid päevalilledeks. Valgus muutus järjest intensiivsemaks ja levis üle kogu põllu, kogu põld täitus päevalilledega. Tohutusuur kollaste päevalillede meri tekkis päikese alla...
Vaatasin seda pilti mõistmata, mida sellest arvata. Siis aga tuli sõnum minu vaimu: "Need on päästmata perede päästmata lapsed. See on sinu töö tuua need lapsed minuni."
Suur kunstnik Michelangelo on öelnud:
"Kõige imelisem inimlooming saab olla vaid looduse arglik järeleaimamine"
Kolmainus Jumal on suurim kõigist geeniusist.
"Sest nõnda on Jumal maailma armastanud et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski kes temasse usub ei pea hukka saama, vaid et temal oleks igavene elu."
(Johannese 3:16)
Paljud minu luuleread ja mõttearendused on leidnud mõttekaaslust ja neid on avaldatud veerandsaja aasta vältel peamiselt perioodikaväljaannetes: Töörahva Elu, Kagukaar, Elu, Noorte Hääl, Võrumaa Teataja, Pedagoogilise Instituudi leht, Almanahh Silmapiir, Viruskundra, Õpetajateleht, Koit, Valgamaalane, Nädalaleht Eesti Kirik...
Meie aeg rabeleb nagu pikalikukkunud hobune oma rakmetes. Väliste abinõudega ja organiseerimistöö abil katsub ta lahendada neid raskeid probleeme, millega tal tegu on. Asjata. Jalule tõuseb hobune alles siis, kui ta lahti rakendame...
Need read on kirjutanud suur saksa humanist, muusik ja filosoof Albert Schweitser ning lisanud veeel sedagi, et ainus väärtuslik maailmavaade on optimistlik-eetiline. Linnar Priimägi on kirjutanud: "Aeg pole mitte üksnes füüsiline,vaid ka psüühiline reaalsus."
Ajas, milles elame, elab meiega koos ka rikutud fantaasia, mis oma olemuselt ei ole midagi muud kui vale. See maalib inimeste silmade ette pilte vabadusest, samaaegselt neid salakavalalt vangi võttes. Meie ühiskond on juba üsna lühikese aja jooksul harjunud hedonistliku mõtteviisiga. Ollakse valmis endile tunnistama, et parim viis kiusatusi võita, on neile alistuda. Kui selline arusaam piirduks teooriaga, oleks see muige koht. Paraku, on see realiseerinud ja levinud ühiskonna praktikas laiaulatuslikult...
Loe edasiliivekoppel[@]gmail.com